Delhi- Zürich lennatud

Nii pika lennu puhul on lennuk uus ja moodne, söögid-joogid suurepärased. Sain isegi oosel veidi istuliasendis magada.Vaatasin ara koik validaolnud dok.filmid. Paljud olid Šveitsi mägedest ja loodusest.
Juba on näha vananevat Euroopat- valged inimesed vanad, värvilised puha noored. Ja neid on palju rohkem...
Zürich on igati kaasaegne; mõnetise saksa punktuaalsuse kannatan ka ara mõne tunni, siis lennukisse ja Riiga.
Riiani lend kestis 2,1 tundi. Miskipärast anti sel lennul süüa vaid väike kohupiima korvike ja veidi teed, kohvi või vett. See-eest ilmus lendajate ette lennu alguses rõõmsameelne noor lennuki komandör selle tervitusjutuga, mis tavaliselt tuleb lindilt. Justkui tõenduseks, et kokpitis pole depressiivseid lendureid. Ja enne maandumist tuli komandör isiklikult pakkuma neid väikseid Šveitsi šokolaade, mida tavaliselt pakub stjuuardess. Mu pagas jõudis ka imekombel koos minuga 4 lennukiga Riiga (vaatamata lühikesele lendudevahelisele ajale).
Riia lennujaamast liinibussiga nr 22 Bussijaama.
Seal viskasin pagasi jäätisemüüja juurde ja ostsin kõrvalasuvast Maximast ja turult hulga oma lemmiktoiduaineid, sest Tartus enam poodi ei jõua, liiatigi pagasiga.
Buss Tartusse hilines pool tundi, Riia lähedal oli tee remont, buss loksutas tugevasti- kehval teel. Siis taksoga koju.
Kodus on hea!

Täna lendasin Delhi-Raipur-Mumbai-Delhi

Olen juba lennuki nägu. Aga kohe istun Zürichi lendava lennuki peale. Oli ime et  mind juhatati Raipuris ärireisijate check-ini. Ja seal juhtus istuma targem mees. Pakkus, et kas tahan korraga 4 lennu check-ini ära teha. Muidugi tahtsin. Seega langes ära ka pagasiga tegelemine igas ümberistumise jaamas. Mu pagas võib nüüd muidugi omapead reisima minna, aga küll nad selle lõpuks koduukseni toovad.
Raipuri lennujaam: Siin välise katuse all oli +48 palavust.

 Seetõttu istusin jahedas konditsioneeritud lennujaamas mitu tundi, kuni oma lennuni.
Raipur on 2000.a. loodud uue osariigi- Chattisgarhi- pealinn.

Viimane päev Delhis

Palavuse käes piinlemise viimane päev. Hommik algas liitri mangomahla ja väikse pudeli Spraidiga. Ja kohe voolas see higina välja peast. Nüüd istun õhtujaheduse saabumiseni konditsioneeri ees. Pagas on pakitud, takso varahommikuks tellitud.
Pildil: see koer on päevaseks uinakuks valinud märja (jahedaima) koha, avaliku kraani aluse platsi:

Palavus +45

Ei jõua ara oodata kodust jahedust ja lemmiktoite- kiluleiba, muna majoneesiga, hommikukohvi koorega... Siin ei maitse jälle mitte miski. Täna sattusin hinduistide toidujagamisele. Ikka jälle kohalike maitse järgi tehtud. Aga vähemalt tasuta saadud. Mitu korda käisin restoranis, aga sealgi ei maitsenud tellitud toit.
Pildil: meetrilaiusel kõrvaltänaval asuv 3 m2-ne pühakoda:

 Teised toad hotellis tunduvad jahedamad kui minu oma.
Pildil: hommikused magajad:

Tänaval kõndimine päikse käes on piin.
Paar korda hakkas vastu isegi mu lemmik- mangomahl.

Lehmad ja seebud

Seda teab igaüks, et Indias on lehmad ja pullid pühad loomad. Neid on viidud linnast valja, kui liiklust segavad. Aga neid jätkub ikka. Kuidagi on nad saadud niikaugele, et nad turul ise lettidelt toidukraami ei võta.

Seebud on peaaegu valged. Neil on turjal suur küür. Seebupullid on väga suured ja jõulised. Nad on raskete koormate vedajad. Ka pealinnas.

 Veel on lõunamaades tumehallid veised- vesipühvlid. Need on maaharimiseks. Nende piima juuakse.

Sikhid

Sikhid, kelle rahvuslik peakate on meestel turban, on eriti huvitavad. Nende religioon- sikhism- sai alguse islamist. Praegu on neid maailmas 30 miljonit. Nende koduosariik on Punjab, aga neid elab kõikjal maailmas.Nad on õilsa näoga, enamasti rikkad. Sikkhism deklareerib küll kõigi inimeste (ka naiste) võrdsust, aga ma näen neid organiseerimas näiteks filipiinide vaestekvartalite elu. Kuigi religioon keelab neil teisi ekspluateerida, on maailmas vahe alasid, kus selleta rikkaks saab. Ka paistavad sikhid silma vimsa kehaehitusega. Neid on palju sõjaväes ja politseis. Kuna suur mõõk kuulub nende meeste rahvusliku riietuse ja -eneseteadvuse juurde, on see kõigil meestel olemas, vähemalt kodus. Vahel ka tänaval. Ent nende pühakojas on mõõk vööl neilmeestel, kellele see au on antud. Ja naistel väiksem,pussnuga meenutav.
Juba noorena alustavad sikhid äriga:

 Poisid-sikhid kannavad samuti turbanilaadset peakatet, mille sees on nende pikakskasvavad juuksed.

Tänaval

Mõni tänav on vaid meetri laiune.Ega sinna paista ka päike, see aga on hea, jahedusega tulevad nii inimesed  kui loomad tänavale elama. Näiteks voodi  tuuakse tänavale ja magatakse sellel. Süüa keedetakse õues ukse ees. Kui keegi ostab siit, jälle maast leitud raha.

Osa rahvast magab asfaldil. 10 a. tagasi nägin noori mehi magamas asfaldil, läpakas pea all.
Lasksin valja trükkida oma Delhi- Raipuri lennupileti broneeringu. Ilma selleta ei lasta lennujaama hoonesse.
Pildil: sinise sildi alt algab minu 1 m laiune tänav, hulga välismaalaste hostelitega:

See mees on heal järjel: hulk väärtuslikku kaupa:

 

Surnuaias

Hommikuse jalutuskaigu ajal nägin kõigepealt kirstutöökoda. Kirstud näevad välja nagu meilgi- puidust, seest vooderdatud pehmeks valge riidega.

Kõik see käib siinsete kristlaste kohta.Surnuaed on suurte puude vilus, sissepääs Paharganjis. Hauad on rikastel uhkemad, vaestel üsna lihtsad:

 Hinduistid põletavad oma surnuid, soovitavalt Varanasis, ja tuhk laheb Gangesse. Delhis on ka hinduistide surnuaed. Millal küll ilm kannatab mul sinna sõita? Mõned kohalikud arvavad, et Delhis on lihtsalt mitu krematooriumi, ja tuhk üritatakse millalgi puistata Gangese jõkke.
Nüüd ootavad mind jälle päikselised, palavad ilmad.

Paradiisis on temperatuur +30

Just selline ilm on täna õues. Paras ringi jalutada. Lisaks veel see, et minu ülekaalukilosid vaadatakse siin erilise imetlusega. Vaestel ju pidevalt kõht tühi. Päike on lõpuks ometi jäänud pilvede taha.
Täna on sobiv ilm rikkurit mängida ja jalgrattarikšaga lasta end kuhugi sõidutada.
Käisingi Red Fort'is, u.10 km.

 Riksha sõitis miskipärast suurel tänaval vastupidi üldisele liikumissuunale. Ega läänemaailm saagi aru, kui arenguriikides ka risti tänavaliiklusele sõidetakse. Nägin teisi linnaosasid, turge ja eriti huvitav oli metrooga tagasi tulla.

Algul hakkas külm, pärast, päikesega aga palav. Sikhid oskavad rikkaks saada, huvitav et muud siinsed inimesed tahavadki vaesed olla, tänaval magada...Pole vara, pole muret...

Kuumus

 On kyll vaid +39, aga hotelli seinad ja porandad on kuumuse endasse akumuleerunud. Isegi eilne vihm ei jahutanud. Tuleb valjas kaia kella 18 paiku. Laman laias voodis, otse veega toimiva konditsioneeri all. See myriseb nagu reaktiivlennuk, ka tekitab voimast tuult. Aga  see- eest maksab oopaev hotellis alla 5 euro. Televiisor on ka toas, ja kylma dushi all saab iga hetk kaia. Konditsioneer kulutab palju vett, seda tuleb lisada u.2x paevas.
Paharganj on ponev koht: igasugu myygimehi, sikhe turbanites ja seadusega lubatud rahvuslikku relva- voimast mooka kandmas, seebud vankri ette rakendatud...
Hobuseid on ka naha, eesleid pealinnas pole kohanud. Velorikshad on vaga levinud. Lisaks motorikshad ja taksod.