Delhi- Zürich lennatud

Nii pika lennu puhul on lennuk uus ja moodne, söögid-joogid suurepärased. Sain isegi oosel veidi istuliasendis magada.Vaatasin ara koik validaolnud dok.filmid. Paljud olid Šveitsi mägedest ja loodusest.
Juba on näha vananevat Euroopat- valged inimesed vanad, värvilised puha noored. Ja neid on palju rohkem...
Zürich on igati kaasaegne; mõnetise saksa punktuaalsuse kannatan ka ara mõne tunni, siis lennukisse ja Riiga.
Riiani lend kestis 2,1 tundi. Miskipärast anti sel lennul süüa vaid väike kohupiima korvike ja veidi teed, kohvi või vett. See-eest ilmus lendajate ette lennu alguses rõõmsameelne noor lennuki komandör selle tervitusjutuga, mis tavaliselt tuleb lindilt. Justkui tõenduseks, et kokpitis pole depressiivseid lendureid. Ja enne maandumist tuli komandör isiklikult pakkuma neid väikseid Šveitsi šokolaade, mida tavaliselt pakub stjuuardess. Mu pagas jõudis ka imekombel koos minuga 4 lennukiga Riiga (vaatamata lühikesele lendudevahelisele ajale).
Riia lennujaamast liinibussiga nr 22 Bussijaama.
Seal viskasin pagasi jäätisemüüja juurde ja ostsin kõrvalasuvast Maximast ja turult hulga oma lemmiktoiduaineid, sest Tartus enam poodi ei jõua, liiatigi pagasiga.
Buss Tartusse hilines pool tundi, Riia lähedal oli tee remont, buss loksutas tugevasti- kehval teel. Siis taksoga koju.
Kodus on hea!

Täna lendasin Delhi-Raipur-Mumbai-Delhi

Olen juba lennuki nägu. Aga kohe istun Zürichi lendava lennuki peale. Oli ime et  mind juhatati Raipuris ärireisijate check-ini. Ja seal juhtus istuma targem mees. Pakkus, et kas tahan korraga 4 lennu check-ini ära teha. Muidugi tahtsin. Seega langes ära ka pagasiga tegelemine igas ümberistumise jaamas. Mu pagas võib nüüd muidugi omapead reisima minna, aga küll nad selle lõpuks koduukseni toovad.
Raipuri lennujaam: Siin välise katuse all oli +48 palavust.

 Seetõttu istusin jahedas konditsioneeritud lennujaamas mitu tundi, kuni oma lennuni.
Raipur on 2000.a. loodud uue osariigi- Chattisgarhi- pealinn.

Viimane päev Delhis

Palavuse käes piinlemise viimane päev. Hommik algas liitri mangomahla ja väikse pudeli Spraidiga. Ja kohe voolas see higina välja peast. Nüüd istun õhtujaheduse saabumiseni konditsioneeri ees. Pagas on pakitud, takso varahommikuks tellitud.
Pildil: see koer on päevaseks uinakuks valinud märja (jahedaima) koha, avaliku kraani aluse platsi:

Palavus +45

Ei jõua ara oodata kodust jahedust ja lemmiktoite- kiluleiba, muna majoneesiga, hommikukohvi koorega... Siin ei maitse jälle mitte miski. Täna sattusin hinduistide toidujagamisele. Ikka jälle kohalike maitse järgi tehtud. Aga vähemalt tasuta saadud. Mitu korda käisin restoranis, aga sealgi ei maitsenud tellitud toit.
Pildil: meetrilaiusel kõrvaltänaval asuv 3 m2-ne pühakoda:

 Teised toad hotellis tunduvad jahedamad kui minu oma.
Pildil: hommikused magajad:

Tänaval kõndimine päikse käes on piin.
Paar korda hakkas vastu isegi mu lemmik- mangomahl.

Lehmad ja seebud

Seda teab igaüks, et Indias on lehmad ja pullid pühad loomad. Neid on viidud linnast valja, kui liiklust segavad. Aga neid jätkub ikka. Kuidagi on nad saadud niikaugele, et nad turul ise lettidelt toidukraami ei võta.

Seebud on peaaegu valged. Neil on turjal suur küür. Seebupullid on väga suured ja jõulised. Nad on raskete koormate vedajad. Ka pealinnas.

 Veel on lõunamaades tumehallid veised- vesipühvlid. Need on maaharimiseks. Nende piima juuakse.

Sikhid

Sikhid, kelle rahvuslik peakate on meestel turban, on eriti huvitavad. Nende religioon- sikhism- sai alguse islamist. Praegu on neid maailmas 30 miljonit. Nende koduosariik on Punjab, aga neid elab kõikjal maailmas.Nad on õilsa näoga, enamasti rikkad. Sikkhism deklareerib küll kõigi inimeste (ka naiste) võrdsust, aga ma näen neid organiseerimas näiteks filipiinide vaestekvartalite elu. Kuigi religioon keelab neil teisi ekspluateerida, on maailmas vahe alasid, kus selleta rikkaks saab. Ka paistavad sikhid silma vimsa kehaehitusega. Neid on palju sõjaväes ja politseis. Kuna suur mõõk kuulub nende meeste rahvusliku riietuse ja -eneseteadvuse juurde, on see kõigil meestel olemas, vähemalt kodus. Vahel ka tänaval. Ent nende pühakojas on mõõk vööl neilmeestel, kellele see au on antud. Ja naistel väiksem,pussnuga meenutav.
Juba noorena alustavad sikhid äriga:

 Poisid-sikhid kannavad samuti turbanilaadset peakatet, mille sees on nende pikakskasvavad juuksed.

Tänaval

Mõni tänav on vaid meetri laiune.Ega sinna paista ka päike, see aga on hea, jahedusega tulevad nii inimesed  kui loomad tänavale elama. Näiteks voodi  tuuakse tänavale ja magatakse sellel. Süüa keedetakse õues ukse ees. Kui keegi ostab siit, jälle maast leitud raha.

Osa rahvast magab asfaldil. 10 a. tagasi nägin noori mehi magamas asfaldil, läpakas pea all.
Lasksin valja trükkida oma Delhi- Raipuri lennupileti broneeringu. Ilma selleta ei lasta lennujaama hoonesse.
Pildil: sinise sildi alt algab minu 1 m laiune tänav, hulga välismaalaste hostelitega:

See mees on heal järjel: hulk väärtuslikku kaupa:

 

Surnuaias

Hommikuse jalutuskaigu ajal nägin kõigepealt kirstutöökoda. Kirstud näevad välja nagu meilgi- puidust, seest vooderdatud pehmeks valge riidega.

Kõik see käib siinsete kristlaste kohta.Surnuaed on suurte puude vilus, sissepääs Paharganjis. Hauad on rikastel uhkemad, vaestel üsna lihtsad:

 Hinduistid põletavad oma surnuid, soovitavalt Varanasis, ja tuhk laheb Gangesse. Delhis on ka hinduistide surnuaed. Millal küll ilm kannatab mul sinna sõita? Mõned kohalikud arvavad, et Delhis on lihtsalt mitu krematooriumi, ja tuhk üritatakse millalgi puistata Gangese jõkke.
Nüüd ootavad mind jälle päikselised, palavad ilmad.

Paradiisis on temperatuur +30

Just selline ilm on täna õues. Paras ringi jalutada. Lisaks veel see, et minu ülekaalukilosid vaadatakse siin erilise imetlusega. Vaestel ju pidevalt kõht tühi. Päike on lõpuks ometi jäänud pilvede taha.
Täna on sobiv ilm rikkurit mängida ja jalgrattarikšaga lasta end kuhugi sõidutada.
Käisingi Red Fort'is, u.10 km.

 Riksha sõitis miskipärast suurel tänaval vastupidi üldisele liikumissuunale. Ega läänemaailm saagi aru, kui arenguriikides ka risti tänavaliiklusele sõidetakse. Nägin teisi linnaosasid, turge ja eriti huvitav oli metrooga tagasi tulla.

Algul hakkas külm, pärast, päikesega aga palav. Sikhid oskavad rikkaks saada, huvitav et muud siinsed inimesed tahavadki vaesed olla, tänaval magada...Pole vara, pole muret...

Kuumus

 On kyll vaid +39, aga hotelli seinad ja porandad on kuumuse endasse akumuleerunud. Isegi eilne vihm ei jahutanud. Tuleb valjas kaia kella 18 paiku. Laman laias voodis, otse veega toimiva konditsioneeri all. See myriseb nagu reaktiivlennuk, ka tekitab voimast tuult. Aga  see- eest maksab oopaev hotellis alla 5 euro. Televiisor on ka toas, ja kylma dushi all saab iga hetk kaia. Konditsioneer kulutab palju vett, seda tuleb lisada u.2x paevas.
Paharganj on ponev koht: igasugu myygimehi, sikhe turbanites ja seadusega lubatud rahvuslikku relva- voimast mooka kandmas, seebud vankri ette rakendatud...
Hobuseid on ka naha, eesleid pealinnas pole kohanud. Velorikshad on vaga levinud. Lisaks motorikshad ja taksod.

Delhis tervitasid mind ahviemmed poegadega

Soit oises bussis oli kohutav. Vana buss, ei wc-d ega midagi. 13 tunni kohta 1 wc-peatus.Magada suutsin vaevalt pool tundi. Pool teed olid maed, ega see monus pole kui kaanakutel viskab paremale, siis vasakule, mitu tundi jarjest. Ja kohale joudes pandi meid muidugi maha linna aares. Siis algas tuk- tukijuhtidega kauplemine.
Ja pargist moodudes oli kohale rivistunud kogu makaagivagi, paljudel pojad kyljes rippumas. Nende toitmine lopeb tavaliselt ahvide rynnakuga, neid tuleb aina juurde ja ikka on neile pakutavat liiga vahe. Nagu kerjustegagi.

 Sain oma Sunny Lodgesse. Siin on veega toimivad konditsioneerid, saab kuidagi elada. Kohe ostsin 15- eurosendise supi ja  sama kallid 2 mangomahla.

 Siis veel kilo mangosid, 70 senti kilo. Puuvilju on igasuguseid, aga kuna mangohooaeg on täies hoos, on nad kõige odavamad. Siin on ka toiduvalik suur.

Viimane paev Macleodganjis

Päev algas pilviselt. Siis tuli külmalaine koos tuulega. Seejärel vihm, mis küll õnneks polnud nii tugev, et mägiteed ära uhuks. Seega saan õhtul ilusti bussi peale ja hommikuks Delhisse. Ma küll ei salli istudes magamist, aga valida oli kell 4 hommikul väljuva bussi ja öise bussi vahel..
Kuumalaine Delhis peaks olema homseks vaibumas.
vaade MacleodGanji linnale:

 Siin kippus lõpupoole igavaks minema. Uurisin küll erinevate India rahvuste ja osariikide erinevusi, pildistasin palju...
Siia blogisse panen fotod, kui juba kodus olen.



.

Vestlus mungaga

Eile olin DalaiLaama keskuses.

 Üks munk palus viisakalt, kas ta võib minuga veidi rääkida. Vestlesime maailma poliitikast, elust kloostris ja sellest väljaspool. Mina püüdsin ikka jutu viia sellele, et pole see elu ainult kannatus midagi. Ja kui kõik targad põgenevad tegeliku elu eest kloostrisse, on rahvus varsti degradeerunud. Lapsed on maailma tulevik. Rikkad reisivad hindud aina pildistasid  meid. Ma poleks üldse imestunud, kui nad tahavad oma fotot (koos meiega) ajalehes või ajakirjas näha.
Parast käisin Tiibeti keskuses filmi vaatamas Tiibeti ajaloost.
Homme sõidan öise bussiga Delhisse.

Amfiteater

Minu rõdult on kena vaade, ümberringi mäed, ees madalam sile plats- nagu amfiteater. Ja üks õhtu oli ka etendus: kaks meest kaklesid elu ja surma peale. Kogu muu meeselanikkond üritas neid lahutada. Asi lõppeski poolte üksteisest eemaldamisega.
Muidu on ka hea vaade, rahvas liigub üles-alla, lehmad- vasikad ka. Kõrgemal mägedes on õhtuti äike ja vihm.
Pildil on uduselt näha ka lumised mäed:

Kohalik toit

Algul mulle meeldisid siinsed vürtsikad toidud. Nüüd on keeuline olukord- ükski toit ei maitse. Kuidagi on õnnestunud seedimine korras hoida. Paljud- isegi kohalikud- oksendavad. Küllap on neil ka kõht lahti.
India tänavune kuumalaine on juba tapnud üle kahe tuhande inimese, enamuses kohaliku. Hakkan ka vihmavarjuga päiksepaistel kõndima (kui just vaja).
Pildil: hennamaalinguäri:

Palju rikkaid hindusid on palavuse eest siia mägedesse pagenud. Aga siingi on päeval 34 kraadi sooja, öösiti +23. Rikkad on ülekaalulised ja lapsi on neil vaid 1-2. Vaestel aga 7- 10.

Ahvid linnas

Macleodganji saabudes olin vaga imestunud, et siin pole enam naha makaake akendest majadesse tungimas. Selgus aga, et praegusel aastaajal on nad toitumas maapiirkondades. Ja selle toestuseks nagin peatanaval mooda elektrijuhet neljal jalal kondimas makaaki makaaki: otsejoones lahtisest aknast sisse marssimas.

Himaalaja kuused

Siinse rahva loodusearmastus on läinud nii kaugele, et iga puu jäetakse kasvama. Sattugu ta siis seina sisse või ruumi keskele. Eriti palju on kasvavaid puid Dalai Laama kompleksis, aga ka suvalises majas linnas.

Täna vestlesin noorte nunnadega. Kloostrisse lähevad nad enamasti 9- 13- aastastena. Ütlevad et lapsed, sex ja armastus toovad vaid kannatusi. Kloostris nad peamiselt õpivad, veidi ka töötavad.
Kloostritesse tuuakse kohalikelt ja välismaalastet palju annetusi.
Mungakloostreid on muidugi palju rohkem.

Dalai Laama kompleksis

Kaisin juba mitmendat korda seal. Isiklikule kokkusaamisele on keeruline saada. Lühikese aja jooksul toimub registreerimine. Seejarel teatatakse meilile, millisel varahommikul järjekord kätte tuleb. Enamik inimesi on selleks ajaks siit minema sõitnud.
Dalai Laama 35-aastasena:

Linnake on tilluke. Orienteeruda aitab ainus ülikorge trepp, mis viib mu Victoria House juurde.
Siin kompleksis on eriti palju kasvavaid puid ehitiste sisse jäetud.
Kompleksis kasvavad sees suured puud:

MacDonaldsis

Mõtlesin juba hirmuga, et mulle ei maitse siin ükski toit. Mine või enneaegselt Delhisse.Seal on jääga mangomahl  15 eurosenti, ja väike kogus suppi sama hinnaga. Siin aga pole leidnud seni kanatükke ega muud, mis mulle maitseks. Kahju et nad kana ei müü. Nüüd lõpuks sain McDonaldsis kana.
Kanalisatsioon on  siin avatud: mõlemal pool tänavaid on kraav, kaetud osaliselt restidega. Ei haise eriti. Sest enamasti voolab kiiresti kuhugi ära. Ilmselt jõkke.

Veel Kašmiirist

Omapärane see Kašmiir. Kašmiiri rahvust elab siin üle 80%. On veel sikhe ja tiibetlasi. Hindusid ülivähe. India sõjvagesid on palju. Peale reedest palvust minnakse mõnikord sõdureid kividega loopima. See on pooleldi mäng, aga on läinud ka tulistamiseks. Kanep kasvab kõikjal- nii teede ääres kui tühermaadel. Ainult suurtes linnades mitte.

India riik on vastu võtnud tõsised narkomaania- vastased meetmed,ent vaid islamiusulises Kašmiiris, kus on sajanditevanused kanepipruukimise traditsioonid, oskavad politseinikud teha näiliselt kanepi väljajuurimise tööd. Islam on ju aastasadu keelanud eelkõige alkoholi pruukimise, suitsetamise küll ka, aga meestele on see ikka peamine mõnutegevus. Ja sageli koos kanepiga.
Džiip on siin eriline eduka inimese tunnus. Mägine maa lausa soosib džiibi kujunemist igamehe unistuseks. Raha tuleb ka välismaalastelt väljapressimisest, vargustest ja lauspettustest. Islamiusk lubab kõiki teisi rahvusi petta. Ühesõnaga- üsna ohtlik piirkond. Lisaks poliitilised probleemid: streigid, iseseisvuslaste väljaastumised jms. Osa mehi (naised sõna ei võta) nõuab liitumist Pakistaniga.

kool- lasteaed

monikymmend trepiastet ylespoole asub kool- lasteaed. Lapsed on seal paris vaikesed. Peale vanemate toopaeva loppu tullakse lastele jarele. Lapsi pole siinsel rahval palju- nagu ka vanas maailmas.

Aga digiajastu on jõudnud ka siinsete väikelaste juurde:

   Himachal Pradeshi osariigis toimub tõeline narkomaania väljajuurimine. Mul soovitati üles mägedesse mitte sõita. Seal valitseb kuritegevus. Väga salaja kasvatatakse kanepit, mitte nagu Kašmiiris, kus kanepkasvas igal tühermaal ja teepeenral. Ja eks neid mägesid ole elus juba nähtud ka piisavalt.

Naised kannavad pea peal ehitusmaterjali

Kui peremehel raha jatkub, siis ka eeslid ja muulad veavad ehitusmaterjali. Mehed teevad veidi keerulisemaid toid. Kui juhtub,et ka mehed kannavad, siis nende koorem on kergem.
Kaisin Dalai Laama kompleksis. Palvusele oli kogunenud sadu inimesi.

Jalle uus ja ilus paev

Paikesepaiste. Linnud laulavad. Tsikaadid siristavad oositi. Kashmiiris kukkusid ka ka``od.
Valismaalasi on palju, araseletatud naod peas. Linnake on tilluke ja taiesti maeveerul. E namik maju on ehitatud 50- kraadisele kallakule. Dalai Laama kompleks asub linna yhes servas. Seal on taielik turvakontrolll, hullem kui lennjaamades.

Macleodganj-is

Super elu. Rodult avaneb miljonidollari vaade Himaalaja magedele. Asun metsavoondis. Tervislik kliima. paeval +31,oosel +16. Ainult kesklinna pean ylesmage ronima. Mangod 1 eur/kg
Kesklinn onmuutunud selle 9 aastaga, mis on moodunud mu viimasest kylaskaigust siia. Nyyd on see vaga ilus ja eksootiline. 

Dharmsalas

Sain eile14-tunnize magiteedel rappumise jarel Jammusse. seal oobimine ja tana hommikust jalle bussiga siia-McLeod  Ganji. Dalai Laama elukohta. Elan Victoria Houses. 5 euri/oopaev. On soe dush, roduga tuba, toas tv. Aga koik jarsul maekallakul.

Raha ja dokumendid

eile sain bussiga Kargilist Srinagari. Aga ohtuks.ja mitte bussijaama, nagu tsiviliseeritud maades, vaid kuhugi aarelinna. sealt leida odav hotell rikshataksoga oli seiklusmuidugi mitte
odav. Kuimiski vahendaja oma koju viis,kus toesti miski gesthaus oli, polnud ma meelde jatnudmidagi. Ammugi pole siin aadresse,majal ei mingit gesthausi nime.Lootsin hommikul kysida pererahvalt, kus suunas peanliikuma et bussijaama saada. Nii laksingimagama peites enne raha ja dokumendid.Kuna 1.korrusel korralikult ei sulgunud uksed-aknad. Ja hommikul sain kiiresti rikshaga bussijaama.Polnud plaanis kunagi tagasi tulla. Siis meenus et rahad-dokumendid jaid gesthausi. Algul soitsime rikshaga koik sillad labi aga seda paika ei leidnud. Astusin yhte ettejuhtuvasse kobedamasse hotelli. mitu targemat meest ja minaistusime laua taha,suur paber ees. Panime kirja minu meenutused piirkonnast: kopituse lohn raakis liigniiskest piirkonnast, 2-kordsed uuemad majad ligikaudsest asukohast jne. Anti mulle mootorrattajuht ja aluatasime.Asi loppes onnelikult.Leidsime maja. kohalike abiga.Sainoma asjad kenasti katte.
Seejarel muiddugi vana uudis, ainus buss laheb vara, jaavad jeeptaksod.Lisaks turvalisusele ka kohutav hind.Jai nii et leidsinise oomaja bussijaamast 40m.Hind 6 euri. Jatsin seljakoti bussijaama kontorisse ja homme hommikulkonninjalabussijaama kella6-ks.

Pogenemine dziiptaksost

Kuidagi ei usu,et olen eksinud. Aga kui olen ainus reisija, ja juurde istuvad 2 narkarit, pidasin paremaks moshee peatuses minema kondida. ja homme vara liinibussiga minna Srinagari.
Seni valetati, et on vaid dzhiiptaksod. ja et koikide asjade hinnad korgemad.

Kargilis, 2700 m

Sain siis just Leh-st liinibussiga poolele teele Srinagari. Kargil tundub lootusetuses elavat: maardunud, ka buddiste pole nii palju kui oli Leh-s. Nemad oma oilsamate motetega andsid tooni Leh-s. Aga sealne korgus, ja veel aklimatiseerumiseta, oli veidi rank. Ja kui peaks suurem vihm vms tulema, ei saa valja. Siin ikka pealinnale lahemal. See teine osa magede ringteest (kuhu plaanisin Leh-st minna) on veel vahemalt 3 nadalat suletud- ikka veel talv korgemal.

Ikka siin korgel...

Olen juba harjunud siinses horedas ohus seljakotiga vaiksemaid maid yles-alla kondima. Varsti kyll tahan edasi Kargil-Srinagar-Dharamsala liikuda.
Siin on palju hulkuvaid koeri. Koikide veres mingil hulgal tiibeti mastiffit. Paeval nadmagavad, pidades silmanugast oma piirkonna prygikasti silmas.
Oositi rahvas oues ei liigu, siis nad jagavad omavahel territooriume ja nouavad toitu yksikutelt moodakaijatelt.

Leh' s, 3505 m k6rgusel

Kui palju ma ka ei planeerinud aegamooda k6rgemale t6usta, Srinagari jeeptaksomaffia otsustas mu kiiresti, topelthinna eest 1600 m-lt viia otse 3505 m-le. Hea et niigi laks.
Tegutsemine ajab hingeldama, muidu aklimatiseerun kenasti. Siinsed kashmiirlased on hullemad petised kui hindud ja araablased kokku.
Leh on suuremas osas buddistide ala, kuigi Kashmiiri osariigi sees.
Elan praegu vana bussijaama ysna uhkes hotellis, 300 ruupiat ehk 5 euri oopaev. Imekombel onnestus kaubelda, muidu nad nii osavad kauplejad.
Plaanin siin mone paeva olla, siis minna uuesti Dharamsalasse, seal palju v'lismaalasi, saan oigel ajal nou kysida. siin olen yksi, kuigi paevinainud reisija olekuga.

hotellis MOUNT INN

super. soodne. rodu ja aiaga. ilmad parajalt paikselised. aga ilmateade lubab  9 paeva aikest. u 3-4 paeva parast liigun KARGILI suunas/ siin SRINAGARIS on 1600 m yle merepinna. annab kohaneda. uniseks teeb. Kaisin ka kylaelu vaatamas ja pashmina toodete manufaktuuris.

Paatmajad Dal jarvel

palju rahvast elab jarvele ehitatud majades voi paatmajades.Ka pooled hotellid on paatmajades. ponev: samuti on kauplusi liikuvates paatides ja kohalikel on liikumiseks madalapohjalised paadid. jarvel kasvavad vesiroosid jm taimed. ka kala pyytakse. ma elan samuti sellises paatmajas. elektripostid on vees. minu kohalik mobiil toas ei toimi, verandal toimib. wifi toimib toas, skaip ja fb ei taha n9-s kusagil toimida. oosel magan 2teki all. saaski miskiparast pole.

Kashmiiris, Srinagaris: paatmajas!!!

Lendasin Srinagari, 70 minutiga saunakuumusest yle ma"gede eelma"estiku parajasse temperatuuri. Ja kui erinev olustik k6igest senina"htust. Muidugi moslemid, aga ka koikjale asunud sikhid, budistid ja kristlased. Siin on mitmeid Kristusega seotud paiku. Isegi Kristuse haud. Poliitiline olukord pole eriti rahulik, osa tahab Pakistaniga liituda, osa iseseisvust, aga India sojavagi on suurearvuliselt kohal. Reedeti peale suurpalvust kaib kivide loopimine india sojavae ja moslemite vahel. Varahommikuti valjuhaaldajaist ylivali taispalvus, u 20 min.
Mu broneeritud paatmajas on huvitav, vaikne ka.

endiselt Delhis

kuumust +39

Muidu on eksootiline ja odav, hostelitoad tv ja vee abil toimiva konditsioneeriga 4 euri oopaev, taimetoiduvaagen 50 eurosenti, puuviljad u 1 euri kg. Aga pead oskama nii kaubelda kui sulidest hoiduda. Kogu see aeg, kui iga moodamineja yritas juttu alustada, et teada saada, mida vajad, ja end kylge haakida teenimseks, on moodas. Isegi kerjuseid on vahem. Backpackerite Pahasrganj on p6nev,
lehma sugulased vankri ees, m6ni yksik lehm ka liikumas, aga turumyyjate vilju nad ei puutu.
Kunagi hiljem taiendan seda blogi ja panen ka fotod. Wifi on vilets, eriti minu Nokia n9-s.

Lopuks toodi mu pagas

peale seda, kui tegin ametliku jareleparimise. Siis 10 minuti parast sain ka"tte. Ilmselt hostel lootis mind ootama ja"ttagi, et aina ootan nende hostelis. Kuna seal olid vaid ventilaatorid, mis yhtegi kraadi temperatuuri ei alanda, la"ksin teise hostelisse.

delhi

Paharganj, hipide linnaosa. palav. hostelis magasin katusel, aga ruumi oli vahe ja laksin tagasi tuppa.
Oma lennufirma mahaja"etud pagasit oodates pidasin kuidagimoodi selles hostelis vastu 2 oopa"eva.

Delhis, Paharganj, hostel new king

ikka pole mu Swissi poolt kaotatud pagasit katte toodud.... olen yhe t-sargiga, joon kraanivett, palav.  keedupulk ja koik pagasis ju. Teinekord  tuleb kasipagasisse v6ta koik esmavajalikud asjad. 

raipur

palavus +46.
 linn igav, hotell jube. Polnud lubatud konditsioneere. laksin uhkemasse, maksin 15 euri oo, konditsioneer tootas ta"isv6imsusel. Hommikul hommikusooki otsides oli juba ylikuum, tulin hotelli ja teatasin et 3 eur eest olen n6us uksest ukseni transpordiga otse lennujaama. Ime, et hotell otsis koguni 2 euri maksva tuk-tuki, maksin mingi 50 senti hiljem lisaks mingi sissepaasemise eest lennujaama

Indiasse kogemata

Juba eelmise aasta oktoobris nägin veahinnaga India-lendu, edasi-tagasi 144 euri. Hiljem selgus, et Zwiss lennufirmale oli Riia uus sihtkoht, ja Indias Raipur samuti koht, kuhu ei käi turistid. Chattisgarhi osariik koos pealinna Raipuriga eksisteerivad alates 2000.a.-st. Pildil Raipuri Raekoda:

Nii odavat piletit ei saa mingil juhul tähelepanuta jätta! Ostsin ära ja hakkasin ootama, et lennud tühistatakse, või lennata soovijailt kasseeritakse juurde 400 euri. Siis saaks keeldumise korral oma raha tagasi.
Aga lennud toimuvad, kumbki ots tundmatusse Raipuri koosneb 4 lennust(!), kusjuures ühelt lennult teisele kõndimiseks on aega vaid 35- 45 minutit! Pluss Raipurist uuesti Delhisse järgmisel päeval. Sealt mägise ja ettearvamatu Kašmiiri suvepealinna Srinagari veel kord lennukiga.
Kuna maikuus on India madalas osas temperatuur +50 ringis, tuleb ette võtta peaaegu kogu 1,5 kuu veetmine Himaalajas, kus mulle huvipakkuvasse marsruuti süvenemine ehmatas oma kõrgusega: 4000-5000 meetrit üle merepinna! Kõrgeim mu teele jääv kuru on 5328m.!

Rääkimata relvastatud kokkupõrgetest muslimite- hindude- buddistide vahel, kuristike seinu mööda kulgevatest kehvadest teedest, algavatest mussooni paduvihmadest, mis needki teed minema uhuvad, (Nepaalis juba nägin, kuidas vihmast tekib uus kiirevooluline jõgi, mis suudab viia mässlevasse võimsasse  jõkke maantee koos transpordivahendite ja inimestega), maa-lihetest, narkaritest bussijuhtidest ja millest kõigest veel... Alalhoidlik ja mõtlev inimene sinna ei läheks. Aga lähen kõigele vaatamata. Kuigi teised odava lennupileti ostnud lähevad peamiselt Goasse päevitama. Ainult aklimatiseerumiseks vaja aega varuda. Kõrguse kätte on paljud surnud.